Süütesüsteemi osade ehitus.
Süüte küünal moodustab sädevahe põlemiskambris. Ta koosneb kerest,kesk- ja külgelektroodist ning neid teineteisest lahutavast isolaatorist (joon. 55, a).
Süüteküünla teraskere ülaosas on kuuskantpea mutrivõtme jaoks ja allosas keere silindrikaane kinnitamiseks. Kere alumise serva külge on keevitatud külgelektrood. Keraamilist isolaatorit läbib keskelektroodi varras, mille välisotsal on keere kõrgepinge juhtme otsaku kinnitamiseks. Kere ülemine serv on valtsitud isolaatori keskosa astmelisele äärisele. Gaaside läbipääsu kere ja isolaatori vahelt tõkestatakse vasest rõngastihenditega.
Elektroodidevaheline pilu on eri süüteseadrneil erinev. Suurimat pilu võimaldab türistorsüüde — 0,8 ... 1,0 mm. Magneetosüütel aga on pilu minimaalne, s, o. 0,4 ... 0,5 mm. Pilu muudetakse külgelektroodi painutamisega.
Isolaatori alumise osa ja elektroodide temperatuur peab mootori töötamisel olema 500 ... 600 °C, et põleksid ara neile sattuvad tahina- ning õliosakesed. Seda temperatuuri nimetatakse süüteküünla enda puh astus temperatuuriks. Kõrgem temperatuur põhjustab hõõgsüüdet,madalam aga süüteküünla tööst lakkamist suure tahmumise tõttu»
Mootori keskmine temperatuur oleneb ta ehitusest, surveastmest, pööretest ja teistest teguritest. Järelikult ei saa olla süüteküünalt, mis sobiks kõigile mootoritele; nad valmistatakse mitmesuguse soojuskarakteristikuga. Süüteküünlad, mille isolaatori alumine osa on lühike, kuumenevad töötamisel vähem, sest soojuse ara jühtimistes on lühem; neid nimetatakse külmadeks. Isolaatori pika ja peene alumise osaga süüteküünlad kuumenevad töötamisel rohkem ning seetõttu nimetatakse neid kuumadeks (joon. 55, b). Kuumi küünlaid tuleb käsutada madalama surve-astme ja väiksemate pööretega mootoritel, külmi aga kõrge surveastme ning suurte pööretega mootoritel.
Küünalde soojuslikke omadusi iseloomustatakse isolaatori alumise osa pikkuse või hõõgarvuga. Viimane näitab aega, mille vältel küünal erimootoris teatud töörežiimil hakkab põhjustama hõõgsüüdet. Küünlaid hõõgarvuga 1OO;. .260 loetakse kuumadeks ja hõõgarvuga 280 ... 500 külmadeks,Küünla kere markeeringus tähistab esimene täht kinni-tuskeerine läbimõõtu (A — 14 mm; M — 18 min), number (näit. 11, 12, 14) näitab isolaatori alumise osa pikkust mil¬limeetrites ja viimane täht isolaatori materjali (Y;— ura-liit, B — boorkorund, C — süntoksaal, K — knstallkorund, X — silumiin). Markeeringus võib olla veel lisatähistusi, mis näitavad keskelektroodi tihendusviisi, isolaatori kin-nitust ja küünla mudelinumbrit. Peale selle märgitakse kerele veel valmistusaeg ja -GOST.
Nüüdisaegsete kodumaiste 14-mm keermega süüteküünalde soojusrida on toodud tabelis 6.
Paljudes maades märgitakse süüteküünaldele hõõgarv. Tšehhoslovakkia küünaldel «PAL Super» on kerel number, mis vastab üldkasutatava Boschi hõõgarvu teatud piirkonnale (7 märgib hõõgarve 175 .. . 225; 8 — 225 ... 240; 9 — 260 ... 280 jne.). Tähed märgivad: R — isolaatorisse paigutatud 500-S summutustakistit (TSSV-s toodetud küünaldel tavaline); K — kinnituskeerme pikkust 10 mm; L — kinnituskeerme pikkust 18 mm; Y — väljaulatuvat isolaatori alumist osa (käivitamist hõlbustavad küünlad); F — tihenduspinna koonilisust jne. Süüteküünlal, millel pole tähti K või L, on standardne keere (pikkusega 12 mm).
Süüteküünal ühendatakse süütepooliga paksult isoleeritud kõrgepinge juhtmega, mille pistikupesas paikneb raadiohäirete summutustakisti
Pealeht 